Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 07.00 Vanemuise alumisest parklast ja Tallinnast kl 09.30 Lennujaama juurest trammipeatuse parklast. Sõidame krahv Benkendorfi poolt 1830-ndatel rajatud (hiljem Volkonskitele kuulunud) huvitava arhitektuuriga Keila-Joa mõisasse. Ekskursioon kohaliku giidiga. See on neogooti stiilis ajalooline Eestimaa rüütlimõis, mille härrastemaja asub jõe idakaldal. 1856. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus see Volkonskite perekonnale. Nõukogude ajal kasutas mõisat sõjavägi. Meie päevini on säilinud nii peahoone kui ka enamik kõrvalhooneid. Mõis ärkas uuele elule aastal 2015, mil pärast põhjalikku renoveerimist avati taas uksed külastajatele. Kolm aastat hiljem alustas tööd butiikhotell, kus on ajastutruult ja stiilselt sisustatud luksuslikud sviidid, suurepärane restoran, põnev muuseum ja hästi valitud veinidega veinikelder. Tänapäeval toimuvad selles imelises lossis kaunid kontserdid, mõisa muuseum Scloss Fall on külalistele avatud. Edasi sõidame Arvo Pärdi Keskusesse, kus on helilooja isikuarhiiv. Kerge lõunasöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Arvo Pärdi keskus on loominguline kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu. Arvo Pärt on üks maailma enim esitatud nüüdishelilooja. Keskuse uue hoone arhitektid on Hispaania arhitektuuribüroost, kelle võistlustöö „Tabula“ on nende endi sõnul inspireeritud helilooja muusikast. Kohaliku giidi saatel tutvume selle põneva majaga ning saame näha ka lühidokumentaali heliloojast endast. Sõidame Haapsallu. Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust. Puitpitsiline arhitektuur vanalinnas, kaunis rannapromenaad, õdusad kohvikud, meri ja kuulus ravimuda. Külastame Evald Okase muuseumi. Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Evald Okase muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missioon on koguda, säilitada ja eksponeerida Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut. Peamiseks magnetiks on püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis. Imetleme Haapsalu raudteejaama oma ainulaadse 216 m pika perroniga, mis on täies ulatuses kaetud katusega, et kroonitud pead saaks ükskõik millisest vagunist kuiva jalaga välja astuda. Öömaja Hestia SPA hotellis (2-sed toad). Soovijatele õhtusöök hotelli merevaatega restoranis Blu Holm (ettetellimisel, lisatasu eest). Hotelli hinna sees on vaba sissepääs vee- ja saunaspaasse L-P kell 09–22.

Alates kell 08.00 hommikusöök. Võimalus minna hommikul ujuma. Teeme jalutuskäigu linnas: nn. Holmid koos Tšaikovski pingiga, Promenaadi rand, Kuursaal, Peeter I maja, Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu, Jaani kirik, endine raekojahoone. Jalutame piiskopilinnuse õuel. Linnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Just siin elab Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam. Oluline vaatamisväärsus on linnuse lõunatiivas asuv katedraal, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud juba aastal 1279. aastal. Sõidame Rohukülast praamiga Vormsile. See põneva ajalooga salapärane ja külalislahke saar pakub oma puutumatu loodusega rohket avastamisrõõmu igal aastaajal. Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis (93 km²), kuuludes Lääne maakonda ja moodustades iseseisva Vormsi valla. Mandrist lahutab Vormsit kitsas veeriba – Voosi kurk ja Hiiumaast – laiem Hari kurk. Peamisteks tegevusaladeks on turism, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük. Vormsis elas enne II maailmasõda umbes 2500 inimest, enamik neist rannarootslased. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil koos Rootsi tagasi mindi. Vormsi rannarootsi minevikust annavad tunnistust ka saare võõrakõlalised kohanimed, Püha Olavi kirik ja kalmistu rõngasristid. Hea ülevaate Vormsi ajaloost saab koos kohaliku giidiga Vormsi Talumuuseumis. Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu koos kõige seal leiduvaga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate põhjal, kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste järgi. Muuhulgas võib siit leida maitsekalt renoveeritud rookatustega hooneid, fotonäitusi ja suurt hulka tarbeesemeid. Lisaks toimib ka traditsiooniline suitsusaun, mis on uuesti üles ehitatud. Lõunasöök (ettetellimisel, lisatasu eest). 14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis. Rõngasriste hakati saarel kasutama 17. sajandil. Vanim säilinud rist on 1743. aastast, noorim 1923-ndast. Kirikuaia sissekäigu juures näeb 2. juunil 1929 püstitatud Vabadussõja mälestussammast. See on üks väheseid mälestusmärke, mis nõukogude ajal püsima jäi. Ausambal on 1919. aastal Vabadussõjas langenud kolme vormsilase nimed: J. Liljebäck, H. Timmerman ja L. Sträng. Praamisõit Sviby sadamast tagasi mandrile. Sõit Tallinn-Tartu.