Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 03.30 Vanemuise alumisest parklast, tallinlastega kohtume sadamas A-terminali ees parklas kl 06.00 meie bussi juures. Viking XPRS kl 07.00-09.30 Helsingisse (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda, palun kontrollige enne reisi). Laevas võimalik osta hommikusöök rootsi lauas (ettetellimisel, lisatasu eest). Helsingi, mida kutsutakse ka hellitavalt Läänemere tütreks. Põgus linnaekskursioon bussiga – Helsingi sümbol Toomkirik, Esplanaadi park koos “Havis Amandaga”, Rootsi teater, Klaaspalee, Moodsa kunsti muuseum Kiasma, Finlandia talo, Parlamendihoone, Ooperimaja. Sõit Helsingist Jyväskylä poole. Heinola juures sõidame üle ühe Soome kauneima silla – Tähtisilla. Siit algab kuulus Järvede Soome. Soome kuulsad 187 888 järve on enamasti koondunud Kesk-Soome. Soome järvi liigendavad neemed ja lahed ja neis on palju saari. Järvedele on iseloomulik see, et nad on jõgede ja lahtede abil üksteisega ühendatud, moodustades nõnda pikki veeteid. Jyväskylä lähedal saavad soovijad kinnitada keha buffet-restoranis. Peatume Vaskikellos, kus on Euroopa suurim kellade-kellukeste kogu. Siin on ka Soome suurim kirikukell oma 8000 kiloga. See väärikas kell kuulub 1920ndatel Saksamaal valatud viie kella sarja, ja kogu 20 tonni kaaluv võimas kogum on imetlemiseks meie ees! Lisaks eripärased portselanist õrnad ja imelised kellad, mis on 1980ndate lõpupoole valmistatud Ida- ja Lääne-Saksamaal. Vaskikellos võib lasta ise kelladel heliseda, ja kui see imepärane kumin lummab, saab Vaskikello poest oma heliseja koju kaasagi osta. Öömaja ***hotellis (2-sed toad, toas on ka veekeetja).

Rikkalik hommikusöök. Kemi linna tunnusmärgiks on lumelinn (mis küll selleks ajaks sulanud on) ja Bertel Strömmeri loodud 58 meetri kõrgune raekoda. Nagu soomlased ise ütlevad, on Kemi oma Lapimaa ainsa süvasadamaga väravaks Lapimaa rikkuste juurde. Iga aastaga meelitab Lapimaa üha rohkem turiste lähedalt ja kaugelt. Ületame maagilise polaarjoone Rovaniemi linna juures. Külastame Arktikumi muuseumi, mis on spetsialiseerunud Lapi ja arktiliste piirkondade tutvustamisele. Muuseumipoest saab kaasa osta Lapi käsitööd, raamatuid ja cd-plaate. Jõuluvanakülas otsime jõulutunnet ning laulame jõululaulu kõige tuntumale soomlasele – jõuluvanale. Jõuluvana peapostkontoris saab postitada kõik oma jõulukaardid – need jõuavad õigel ajal õigesse kohta. Rovaniemist sõidame edasi mööda Luostotunturi tundrast Soome suuruselt teise valda – Sodankylässe. Vuotso külas ületame Saamimaa Tankavaara kullaküla oma majutusteenuste, restorani ning rahvusvahelise kullamuuseumiga on üks Lapimaa suurimaid turismiatraktsioone. Matkame suuruselt Soome teises rahvuspargis – Urho Kekkoneni rahvuspargis, mis loodi 1983. aastal. Valida saab pikkuselt sobiva matkaraja: 1 km või 3 km. Soovijatele Lapimaa stiilis õhtusöök (ettetellimisel, lisatasu eest) erilise atmosfääriga kullaväljade restoranis Wanha Waskoolimies – täis möödunud aegade kullapalavike mälestusi. Öömaja Tankavaara Kullaküla hotellis (2-sed toad, toas on ka veekeetja).

Rikkalik hommikusöök. Soovijad saavad minna hommikul kella 6 ringis 6 km loodusrajale päikesetõusu nautima. See on olnud väga elamusrikas. Lisaks ilusale sügisvärvides loodusele veetleb tulijaid Lapimaa kuld. Soome Lapimaa on kõige kauem kestnud kullapalaviku näitelava maailmas. Esimesed teated lapi kullast pärinevad 1539. aastast, kuid esimene tõeline kullapalavik algas sadu aastaid hiljem. Veel praegugi on paremate kullajõgede ja ojade kaldad kullaotsijate krunte tihedalt täis. Lapi kullakaevandamise ajalugu on säilitatud põnevas Tankavaara kullamuuseumis alates 1973. aastast peale. Muuseumis tutvustatakse kullauhtmise ajalugu Soomes ja kogu maailmas. Muuseum näitab sõnas ja pildis kullaotsijate värvikat elu koos traagiliste läbikukkumiste ja õnnelike rikkakssaamistega. Tankavaaras korraldatakse ka juba mitu aastat kullauhtmise maailma-meistrivõistlusi. Vaatame koos filmi kullauhtmisest. Pärast seda on võimalus ka endal proovida kullauhtmist ja leitud kulla saab kaasa. Kullamuuseumi õuealal on mitmeid muu maailma kullakeskuste ehitiste koopiad ja pudelimaja, mille ehitamiseks on kasutatud pudeleid. Milline taaskasutus! Siit leiab ka palju väiksemaid ehitisi, mis on lähedalt seotud kullakaevajate igapäevaeluga. Võimalusel sööme lõunaks suppi stiilses kõrtsis Wanha Waskoolimies. Laiad lagedad tundratealad, kõrvemaa metsad, rahulikud voolavad selgeveelised jõed ja kaunid järved. Siin on peale kulla leitud ka vääriskive. Edasi sõidame ametüsti kaevandusse. See on ilmselt maailmas ainus ametüstikaevandustest, kuhu uudishimulik rändur oodatud on. Ronime kõrgustesse ja kuuleme legende kivist ja igaüks saab endale päris oma õnnekivi otsida. Algabki meie tagasitee kodu poole. Öömaja Oulu kesklinnas ***hotellis (2-sed toad).

Rikkalik hommikusöök. Sõit Helsingisse. Teel kuuleme veel üht-teist põnevat soomlaste ja Soomemaa kohta. Teeme lõunasöögi peatuse Jyväskylä lähedal. Laev Viking XPRS väljub Helsingist kl 19.00. Laevas võimalik osta õhtusöök rootsi lauas, hinnas vein ja õlu (ettetellimisel, lisatasu eest). Saabume Tallinna sadama A-terminali kl 21.30. Sõit Tartusse.