Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 04.00 Vanemuise alumisest parklast. Tallinlastega kohtume sadamas D-terminali ees parklas meie bussi juures kl 06.30. Tallinki laev väljub kl. 07.30-09.30 Helsingisse (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda, palun kontrollige enne reisi). Esimese päeva tipphetkeks on taas üle mitmete aastate avatud Imatra kose vaatemäng, mis algab kl 18 ja kestab kõigest veerand tundi! Et olla õigeaegselt kohal, võtame kõigepealt suuna Kotka poole. Tee kulgeb ositi mööda Soome idapoolset Kuningateed, mis on tänapäeval Soome tähtsamaid turismimarsruute. Kunagisel vanal postiteel on sõitnud alates 14 saj. kuningad ja tsaarid, nende kullerid ja maksukogujad, piiskopid ja kodanlased, kunstnikud ja muidugi ka sõjavägi. Kymi jõe ääres, vahetult enne Kotka linna külastame uhket karjala stiilis palkmaja, Aleksander III kalastusmajakest, mis ehitati tsaari soovil ja valmis 1889. a. Siin, maaliliste kärestike kaldal nautis tsaar lihtsaid rõõme alates pliidipuude lõhkumisest Fiskarsi kirvega kuni lõhepüügini, samas kui ta abikaasa Dagmar, venepäraselt Maria Fjodorovna talitas köögis. Tallinna sõpruslinn Kotka on tänapäeval lõunapoolse Soome tähtsaim lõhekeskus ja üks Soome suurimaid sadamaid Soome lahe idakaldal. Tal on põnev ajalugu Venemaa piirilinnana. Kaunis mereäärne linn rajati Katariina II poolt Merevaiguteele ehitatud kindluse lähedusse. Tutvume kunagisse meresoppi rajatud Sapokka pargiga. Soome üks kaunimaid linnaparke on saanud rikkalikult auhindu, tema peamisteks kujunduselementideks on vesi ja kivid, üllatavad pisiskulptuurid, ja muidugi põnevad taimed. Vett voolab siin väikestes ojades ja tiikides ning kohiseb 20-meetrise kosena. Kõrgel mäeseljandikul on Soome graniit kogu tema mitmekesises ilus: lihvitud pindadega graniitrahnud, Kotka Kivikotkad. Väike lõunapaus ABC-s. Lõuna-Karjalas külastame Imatrat, mille kuulsaim vaatamisväärsus on kosk, mida käidi imetlemas juba mitusada aastat tagasi. Kunagise uhke kose on taltsutanud Imatra elektrijaam. Nüüd avatakse kosk täies ilus ja võimsuses lühikeseks ajaks mõnel suveõhtul. Näeme ilusat vaatemängu kui see sel päeval toimub. Kose avamishetk on Sibeliuse muusika saatel! Kose paisu lähedal, Vuoksi jõe müstilise kivise sügaviku kõrgel kaldal lisab ümbrusele romantilist hõngu keskaegseid rüütlilosse meenutav juugendstiilis ehitis, oskuslikult restaureeritud Soome vanim luksushotell Valtionhotelli. Sõidame Lappeenrantasse, mis on tähtis laevateede sõlmpunkt. Siit saavad alguse Saimaa järvetuurid. Ülikoolilinn Lappeenranta on lahkete ning heatujuliste inimeste linn, neil on elurõõmus karjala iseloom. Linn asub looduslikult kaunis kohas ning järve kaldakõrgendikul asuv kindluslinnak on meenutus ida ja lääne vahelisest ajaloost. Tänu 1980-ndatel alustatud ulatuslikele restaureerimistöödele näeme nüüd romantilist linnakest käsitööpoodide ja muuseumidega. Siin kohtub minevik vanima maja näol (Ratsurügemendi muuseum) tänapäevaga, 1972 ehitatud praktilisusega, Yleisradiole kuuluva majaga. Külastame kindluslinnaku läheduses Saimaa järve kaldal asuvat Soome suurimat liivaskulptuuride tervikut, Lappeenranta esinduslikku liivaskulptuuride parki, mis kerkib aastast 2004 iga kord uuena ja uue teemaga. Õhtusöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Öömaja kesklinnas ****hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Sõidame põhja poole. Teeme peatuse Soome ühes kauneimas looduskohas, keset Saimaa järvistut asuval Punkaharju seljandikul, mis omal ajal oli otseteeks Viiburist Savonlinna. 7 km pikkune kitsas mäeseljandik eraldab teineteisest kahte järve. Jääaja loometöö on kujundanud kitsad kõrged mäeharjad looklema järvede vahel. Seda Soome rahvuslikku uhkust, roheliseks kullaks nimetatud rahvusmaastikku on ülistanud armastatud kirjanikud Zachris Topelius ja Johan Ludvig Runeberg. Viimase kirjutatud kuldsed sõnad-pöördumise soome noorte poole, leiame lihtsal monumendil Punkaharju kõrgeimal kohal, kust saame kõrgete põliskuuskede tippude vahelt imetleda sama vaadet, mida nägi kord Runeberg. Külastame ka maailma suurimat, osavate käte ja lihtsa kirvega ehitatud puukirikut Kerimäel. Omaaegne suure piirkonna tähtsaim kirik pidi mahutama korraga kuni 5000 inimest, st. pooled tookordsetest koguduseliikmetest, ja sellisena on ta praegugi Soome suurim. Viimati oli kirikus korraga nii palju rahvast 1972. a., kui korraldati suur heategevuskontsert Soome raadio sümfooniaorkestri ja soome tuntud ooperilaulja Martti Talvela osavõtul. Talvela sõnul oli kirik „nagu üks suur helisev tšello“. Tulud läksid kiriku remondiks. Jõuame Savonlinna, mis on suviti üks Soome populaarsemaid linnu, ooperipidustuste ajal linnaelanike arv mitmekordistub. Linnakese peatänava Linnankatu äärde jääb enamik poekesi, kohvikuid ja galeriisid. 1475. a. Savonmaa kaitseks rajatud Olavinlinna kindlus on üks Soome sümbolehitisi ja seda peetakse Põhjamaade üheks paremini säilinud keskaegseks kindluseks. Suviti on karmi-ilmeline kindlus Savonlinna ooperifestivali pealavaks. Sõit Valamo kloostrisse, mis on ainus õigeusu mungaklooster Soomes. Kloostri ajalugu ulatub aegade hämarusse ja on samas tihedalt seotud Valaami saartega, mis tänapäeval on Venemaa koosseisus ja kus tegutseb taasalustanud mungaklooster. Kloostri ajaloost kuuleme ja selle üllatavalt rõõmsat ning tegusat tänapäeva näeme ringkäigul kloostri kirikutes ja majades. Soovijatel on võimalus saada osa kloostri õhtusöögilaua tervislikkusest ja mitmekülgsusest. Edasi jätkub teekond Saimaa järvealal asuvasse Mikkelisse. Öömaja ****hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Teeme hommikuse jalutuskäigu Mikkelis. See algselt kiriku kaitsepühaku peaingel Miikaeli järgi nime saanud linn ongi ajaloos olnud veidi militaarhõnguline. Asula kujunemine linnaks algas Viiburi kaotamisega venelastele Suures Põhjasõjas, mil piiskopitool toodi Mikkelisse ja Mikkeli kirikust sai toomkirik. Külastame toomkirikut, mille arhitektiks on meile Kotkast tuttavaks saanud arhitekt Stenbäck, ja mille väärikas altarimaal on taas soome maalikunsti suurkujult Pekka Halonenilt. Kodusõja ajal paiknes Mikkelis soome valgete staap, pandi alus soome sideteenistusele. Talve- ja Jätkusõja ajal paiknes Mikkelis marssal Mannerheimi juhitud armee peastaap. Näeme renoveeritud vagunit, millega marssal sõitis rinnete vahel maha tuhandeid kilomeetreid. Samas on Mikkeli ka naiselik ja kaunis, siin on huvitava ajalooga Naisvuori, kust avanevad kaunid vaated Mikkelile, teda ümbritsevale rohelusele ja Saimaale. Saimaa kaldal on ka Kenkävero, kunagine Mikkeli kirikumõis, kus praeguseks on põnevalt ühinenud mitmekülgne soome tarbekunst ja kunstnike ateljeed, aiandus, maitseelamusi pakkuv restoran ja pisikesed pagaripoed. Külastame lähipiirkonnas asuvat Soome üht kuulsaimat ja hinnatuimat veinitalu ning degusteerime soome parimaid kohalikke veine. Pärast lõunapausi ABC-s läheme otsima lapsepõlve – imearmsasse idüllilisse Porvoo linnakesse oma punaste rannaaitadega ning maakivist toomkirikuga. Keskajahõngulises Vanas Porvoos on puumajakeste vahel põnevaid kitsaid teeradu, lillerohked siseõued ja tänavaäärsed majad peidavad omanäolisi kohvikuid, antikvariaate ja pisipoode. Ajaloo vältel on Porvoos elanud palju kunstiinimesi. Saame teada, kuidas on linnaga seotud Runebergi koogid, „neegri suudlused“ ja kurikuulus kalasupp, mille keetmine, tuleb tunnistada, 1760. a. pea terve linna maha põletas. Kalasuppi on hea vedamise korral võimalik praegugi mõnest kohvikust tellida. Sõit Helsingisse, mida kutsutakse tema kauni asukoha tõttu Läänemere tütreks. Näeme helsinglaste elutoaks kutsutud Esplanaadi parki ja linna sümbolit Väikest Merineitsit ehk Havis Amanda purskkaevu, Klaaspaleed ja Kiasmat, marssal Mannerheimi ratsamonumenti ja Parlamendihoonet, Finlandia-talo ja Rahvusmuuseumi, Ooperimaja… Kiirlaev Viking XPRS kl 21.00-23.30 Tallinnasse A-terminali. Sõit Tartusse.