Väljasõit Tartust kl 08.30 Vanemuise alumisest parklast ja kl 09.15 Puhu risti Olerexi tanklast.
Laev „Strande“ väljub Naissaarele kl 11.00 Linnahalli sadamast. Kell 11.30 jõuame Naissaarele.
Lõunasupp külalistemajas.
Ekskursioon sõjaväe maastikuveokiga. Sõidame saare põhjatippu Pikasääre otsa, et külastada tuletorni. Juba kauges minevikus on Naissaar olnud üle Soome lahe Tallinna poole sõitvatele laevadele meremärgiks. 1788. aastal ehitati Naissaare põhja- ja lõunatippu esimesed puidust tuletornid. 38 m kõrgune kivitorn valmis 1849. aastal, mis aga Punaväelaste poolt 1941. aastal õhiti. Praegune, 8-tahuline ja 45 m kõrgune raudbetoonmajakas valmis samas kohas 1960. aastal. Vahepealsetel aastatel saarel tuletorni polnudki.
Külastame Naissaare põnevamat vaatamisväärsusust Kindlusparki oma suurimate patareidega 10A ja 10 B ning maa-aluste kindlusekäikudega. Suutükipatareid pidid sulgema kahuritulega Soome lahe. Ometi ei jõutud veel suurimat suurtükki valmiski, kui kõik I maailmasõja lõppedes muutus. Taganedes otsustati kogu vägev rajatis õhku lasta, et see sakslaste kätte ei jääks. Tänaseks on patareide jäänukid ürglooduse poolt alla neelatud, kuid annavad siiski ettekujutuse ehitise tollasest võimsusest.
Võimalusel sõidame uudistama Nõukogude ajastust pärit militaarobjekti – ülisalajast meremiinitehase ladude kompleksi. 1953. aastal hakati Naissaarele rajama meremiinide komplekteerimise tehast ja ligi 32 hektaril laiutavat miiniladude kompleksi. Miiniladusid ümbritses kahekordne okastraataed, mille vahel jooksid ringi eriväljaõppe saanud koerad. Miiniladudes hoiti nii meremiine kui ka süvaveepomme. Seda, kui palju miine siin kokku on olnud, ei ole täpselt teada. Küll aga teatakse, et külma sõja ajal ladustati siin kuni 6000 mürsku, mis tähendas, et siin võis korraga paikneda kuni 1,5 miljonit kg lõhkeainet.
Tagasiteel näeme Maarja kirikut, mis ehitati 1934. aastal arhitekt Karl Tarvase projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus 1938. aastal. Arhitektuurne lahendus on väga lihtne, kuid meisterlikult projekteeritud, traditsioonilise materjalikäsitlusega ja heade proportsioonidega. Torni kõrgus on umbes 18 m. Kirik on Eestis oluline mälestis kirikute puitarhitektuurist, mis on valminud 20. sajandi I poolel. Nõukogude ajal jäeti kirik alles, kuna selle tornist oli hea laskeõppusi jälgida. Seal näidati ka kino ja seda kasutati laona. Praeguseks on kirik taastatud Rootsi ja Eesti riikide, Viimsi valla ja eraannetajate abiga.
Kiriku lähedal asub Nargen festivali süda – Omari küün ning selle omaniku Tõnu Kaljuste valdused.
Hiline lõuna külalistemajas.
Jalutuskäik Männiku külla, mis kujunes praegusel kujul ja kohal põhiosas 1950ndatel aastatel tüüpilise nõukogude armee kasarmulinnakuna, kuhu kuulusid klubi, saun, söökla ja elektrijaam koos kasarmute ja ohvitseride pereelamutega. Ühes sellisest on asub Naissaare militaarmuuseum, mis tutvustab saare vanemat ja lähimat militaarajalugu. Muuseumis on näha endist sõjaväeolmet ja sellest ajast pärinevaid esemeid. Õuestendidel on lühiülevaade saare militaarobjektidest ja nende kasutuseesmärkidest.
Külast sõidame renoveeritud kitsarööpmelist raudteed mööda rongiga sadamasse. Raudtee rajati tsaariarmee poolt, kui hakati ehitama Peeter Suure merekindluse patareisid. Selline militaarraudtee on maailmas ainulaadne. 1918. aastaks valmis 37,5 km raudteed, ent aastasaja jooksul on vajaduse kadudes rööpaid üles võetud ja nüüdseks säilinud vaid 15 km. Aastal 2019 saadi siia vedur TU 6A, mis on valmistatud Kambarka tehases Udmurtias, millega hetkel saab sõita 3,5 km pikkusel jupil. Ka varasematel aegadel sai Naissaare rongiga sõita, ent ühel hetkel oli raudtee liialt amortiseerunud ning rong pandi kinni. Loodetavasti viib tulevikus rong saare põhjaosas paikneva tuletornini ning kasutab ära kõik 15 km allesjäänud raudteed.
Kell 18.00 laevaga Naissaare sadamast mandrile, kus ootab meie buss. Sõit Tartusse.
