Reisikalender

Kogunemine Tallinna lennujaamas infoleti juures kl 16.05. Esialgsed lennuajad: Tallinn-Frankfurt kl 18.05-19.40; Frankfurt-Windhoek kl 22.00-09.15 (NB! Kohalikud ajad. Palun kontrollige lennuaegu paar päeva enne reisi Tensi-Reiside kodulehelt).

NAMIBI KÕRB
Saabume Windhoeki. Sõit lõuna poole Namibi kõrbe, mis on üks vanemaid ühtlastes tingimustes püsinud kõrbeid maakeral. Mõnede teadlaste hinnangul on selle vanus üle 50 miljoni aasta. Karm ja veevaene paik, kus mitu aastat ei pruugi sadada tilkagi vihma, on oma lõputute kõrgete liivaluidetega imetlemist väärt. Kõrbeelu sõltub ookeanist, kus Benguela hoovus toob külma veemassi ranniku lähedale. Külm ookean tekitab ööseks kõrbe kohale udu, mis sadestub veepiiskadena taimedele ning tänu sellele püsivad kõrbetaimed elus. Namib tähendab nama keeles lagedat välja. Andes nime kogu riigile, on see paik selleks üsna iseloomulik – silmapiirini ulatuv avarus ning vähene asustustihedus on oluliseks tunnuseks nii siin piirkonnas kui ka terves Namiibias. Sõidame kõrbe keskosas asuva Namib-Nauklufti Rahvuspargi suunas, mille tuntumaks piirkonnaks on Sossusvlei. Teeme pildistamispeatuse lõunapöörijoonel ehk Kaljukitse pöörijoonel. Õhtusöök. Majutus järgnevad 2 ööd lodges (2-sed toad).

SOSSUSVLEI, DEADVLEI, SESRIEMI KANJON
Hommikusöök. Varahommikune väljasõit imetlemaks Sossusvlei liivadüüne päikesetõusul ja hommikuvalguses. See paik – suur savi nõrgkiht, ümbritsetud hiiglaslikest liivadüünidest Namibi kõrbe südames on Namiibia üks kuulsamaid vaatamisväärsusi. Ronime Düün 45 tippu. Sossusvlei karmidest tingimustest hoolimata leidub siin mitmeid taime- ja loomaliike. Lisaks on tingimustega kohanenud mitmed putukaliigid, gekod, aga ka šaakalid ning üks Aafrika suurimaid antiloope, gemsbok. See on vaieldamatult populaarseim sihtkoht Namiibias. Siinsed punakaskollased võimsad düünid on ühed maailma kõrgemad. Just imelised hommikused värvikontrastid on vaatamist ja imestamist väärt. Värviskaala kõigub kahvatust aprikoosikollasest kuni sügava telliskivipunaseni, taustaks sinine taevas. Soovijad võivad paremate vaadete nautimiseks ronida ka ise düüni otsa, tegemist ei ole lihtsa ettevõtmisega, aga on väärt seda vaeva. Seejärel läheme vaatama Dead Vlei „surnud soo“– valge saviga kaetud lagendikku, mida ilmestavad tumedad kuivanud akaatsiate tüved. Valge jõepõhi, mustad puurondid ümbritsetuna punastest liivadüünidest ning sinise taeva kontrast on hämmastav vaatepilt justkui mõnelt sürreaalselt maalilt. Kunagi oli see veerikas ala, mis sai vett Tsauchabi jõest ja siin kasvasid akaatsiad. Kuid siis tõi liivadüünide liikumine kaasa jõe suuna muutuse ning vee juurdevool peatus. Kuiva õhu tõttu puud ei lagunenud, vaid kuivasid kummituslikeks mustadeks seisvateks võradeks. Pärastlõunal jalutuskäik Sesriemi kanjonis. Kuni 30 m sügavune ja 1 km pikkune Tsauchabi jõe poolt uuristatud kuristik on kohati vaid 3 meetrit lai. Veerohkemal perioodil on siin mõnusad jaheda veega täidetud tiigid, mis ülejäänud ajal on aga kokku kuivanud väikesteks lompideks, kus vaid konnad saavad sulistada. Õhtusöök.

MOON LANDSCAPE, SWAKOPMUND
Hommikusöök. Sõit läbi Solitaire’i, Gaubi ja Kuisebi kanjoni. Imelised kõrbemaastikud vahelduvad mägedega. Teel teeme fotopeatusi, sest ümbrus lausa kutsub end pildistama. Peale lõunasöögipausi sõidame edasi Moon Landscape’ile ehk Kuumaastikule. See, justkui kuu pinda meenutav maastik, moodustus 500 kuni 460 miljon aastat tagasi. Viimastel aastatel on piirkond kogunud populaarsust nii turistide seas kui ka filmide võttekohana. Näiliselt elutu paik on siiski ainulaadne ökosüsteem põõsaste ja samblikega. Kõige tähelepanuväärsem on taimede fossiiliks kutsutav velvitšia taim, mille ümbermõõt võib ulatuda kuni nelja meetrini ja mis võib elada mitmesaja aastaseks. Jõuame Swakopmundi, Namiibia peamisse kuurorti. 1892. a. rajatud Swakopmund oli Saksa kolonisatsiooni ajal Namiibia tähtsaim sadamalinn, kust varustati kogu Saksa koloniaalpiirkonda Aafrikas. Linnas on siiamaani palju saksa keelt rääkivaid elanikke. Mõnus suvine ilm, palmidega ääristatud tänavad, mereäärsed promenaadid, restoranid, suveniiripoekesed ja hotellid teevad selle nii kohalike kui ka turistide seas populaarseks puhkusekohaks. Paik on populaarne nii ekstreemturismiks kui ka lõõgastumiseks kohvipoodides, ostlemiseks, jalutuskäiguks mööda saksa küla meenutavaid tänavaid või lähedalasuvat liivaranda… Ookeani vesi on siiski ujumiseks Benguela hoovuse tõttu enamuse ajast liiga jahe (novembris keskmiselt 15°C). Aastane sademetehulk jääb alla 20 mm ning seega ei vaevu enamik kohalikke elanikke isegi hoonete külge vihmaveetorusid paigaldama. Vaba hiline õhtupoolik esmatutvuseks linnaga ja õhtusöögiks omal käel. Swakopmund on tuntud väga heade söögikohtade poolest. Majutus järgnevad 2 ööd lodges (2-sed toad).

SWAKOPMUND – IMELINE SAFARI KÕRBEDÜÜNIDEL OOKEANI KALDAL
Hommikusöök. Soovijatele (lisatasu eest) safariretk kõrbedüünidel imelisse Sandwich Harbouri piirkonda. See on unustamatu päevane reis safariautodega Atlandi ookeani rannikul kõrguvatele düünidele. Möödume Walvis Bay laguunist, mis on elu- või peatuspaigaks sadadele tuhandetele veelindudele, ning rannikule rajatud soolatööstusest. Jõudes Namib-Nauklufti rahvuspargi aladele on teel võimalik näha erinevaid linde, aga vahel ka väiksemaid kõrbeloomi ja muud elusloodust. Sandwich Harbour on Atlandi ookeani äärde jääv laguun, kus Namibi kõrbe düünid kõrguvad otse ookeani kohal. Siin võib näha ka hülgeid, delfiine ja vahel isegi vaalu. Võimalus nautida kõrbet ja pidada lõunapiknikku.

Teistel on võimalik hommikul tutvuda koos kohaliku ingliskeelse giidiga Walvis Bay loodusliku laguuniga, mis on linnuvaatlejate paradiis. Siin leidub umbes 50 merelinnu liiki, nende hulgas eredavärvilised flamingod, suurenokalised pelikanid ja läikivad mustad kormoranid. Laguun on üks olulisemaid märgalasid Aafrika mandril. Näete ka Namiibia suurimat soolatehast, kus valmistatakse ookeaniveest kvaliteetset meresoola. Peale seda vaba aeg Swakopmundis.

Õhtul ühine linnaekskursioon Swakopmundis. Linna ilme on suuresti mõjutatud Saksa koloniaalarhitektuurist. Üheks pilkupüüdvamaks näiteks on torniga Woermannhaus. Algselt oli see veetorn ning maamärk laevadele, majas on asunud ka kooli ühiselamu, nüüd asub siin raamatukogu. Vaatamist väärib ka Keiserlik ringkonnakohtu hoone, mis nüüd on Namiibia presidendi suveresidentsiks. Jalutame muulil, mis rajati siia sadamakaiks, aga ookeanihoovused liigutasid pidevalt liivavalle ning blokeerisid sadama veel enne selle valmimist. Tänapäeval on muul kohalik maamärk ning populaarne vaba aja veetmise paik.

LUUKERERANNIK JA HIMBAD
Hommikusöök. Swakopmundist põhja poole jäävat Atlandi ookeani rannikut tuntakse Luukereranniku nime all. See on üks inimvaenulikumaid rannikuid maailmas. Külma hoovuse tõttu on rannik enamiku aastast kaetud uduga, kuid samas ei saja siin peaaegu kunagi. Lainete ja hoovuste tõttu on see olnud ka paljude laevaõnnetuste toimumise paigaks. Ranniku nimi ei tulene siiski õnnetute meremeeste luudest vaid varasematel vaalapüügi- aegadel siia uhutud vaalade ja hüljeste luudest. Sõit põhja poole, Damaralandi. Seda piirkonda iseloomustavad avarad tasandikud ning majesteetlikult esilekerkivad mäemassiivid. Möödume eemalt ka Namiibia kõrgeimast, 2573 m kõrgusest Brandbergi mäest. Tõlkes on selle nimi „põlev mägi“ – loojanguvalguses punaseks muutuvad mäetipud meenutavad tuleleeke. See on olnud sajandeid sani hõimude püha paik ja nad on sinna jätnud mitmeid kaljumaalinguid. Külastame põlisrahva himbade küla. Himbad on oma traditsioonide ja eluoluga üks Namiibia omapärasemaid rahvaid. Saame ülevaate nende traditsioonidest ning ka tänapäevast. Kohalik giid tutvustab kohalike hõimude elu-olu. Võimalus teha pilte ja osta kaasa hõimurahva käsitööd. Jõuame Twyfelfonteini piirkonda. Õhtusöök. Majutus järgnevad 2 ööd lodges (2-sed toad).

TWYFELFONTEINI KALJUJOONISED
Hommikusöök. Vaatame nn. „kivistunud metsa“, kus lebavad miljonite aastate vanused kivistunud puutüved. Tegemist ei ole siin päriselt kasvanud metsaga. Need puutüved sattusid siia suure üleujutuse käigus pärast jääaega. Külastame damarade elu ja kombeid tutvustavat külastuskeskust, kus saab tutvuda selle rahva traditsioonide ja käsitööga. Peale lõunapuhkust asume tutvuma Twyfelfonteiniga (ehk Ebalev Allikas) – see on unikaalne ja rikkaliku valikuga kaljujooniste vabaõhumuuseum. 15 leiukohas asuvad u 2500 kujutist teevad sellest ühe Aafrika rikkalikuima kaljukunsti leiu. Enamik joonistest kujutab erinevaid loomi või salapäraseid abstraktseid kujutusi, vähem on inimfiguure. Vanimad kaljujoonised on tõenäoliselt loodud kiviaegsete küttide ja korilaste poolt u 6000 aastat tagasi. Umbes 4000 aastat hiljem saabusid piirkonda khoekhoenid, kes lõid siia ka oma kaljujooniseid. See oli esimene paik Namiibias, mis kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. Õhtusöök.

TEEL ETOSHASSE
Hommikusöök. Jätkame teed Etosha rahvuspargi poole. Pealelõunal teeme esimese sõidu rahvuspargis. Etosha kuulutati jahikeelualaks juba üle saja aasta tagasi, kui sealsed maad olid Saksa koloniaalvõimu all. Nüüdisaegseks rahvuspargiks kujunes Etosha 1970.-1980. aastail. Looduspargi omapäraks on Etosha nõgu – ääretu madal lohk pindalaga umbes 5 000 km². See soolaväli on enamuse ajast kuiv ja üsna eluvaene, aga suurte vihmade järel katab maapinda õhuke kiht ülisoolast vett. Nõgu tekkis enam kui 12 miljonit aastat tagasi ja tänu sinna voolanud Kunene jõele oli Etosha üks Aafrika suurtest järvedest. Hiljem muutis jõgi oma voolusuunda ja tänapäeval on Etosha järv enamiku aastast kuiv. Õhtusöök. Majutus järgnevad 2 ööd lodges (2-sed toad).

ETOSHA SAFARI
Hommikusöök. Osaleme kogu päeva safaril, saamaks osa Etosha rahvuspargi loomarikkusest. Safari algab päikesetõusul, lõuna ajal ujume basseinis ja sööme lõunat ning õhtul jälgime jälle loomi. Rahvuspark on poole Eesti suurune ning seal võib ringi sõita ja loomi imetleda. Etosha liigirikkus on uskumatu, seal elab 114 liiki imetajaid ja 340 liiki linde. Imetajatest elavad rahvuspargis kiskjad nagu lõvi, leopard, gepard ja mitmed teised kaslased, samuti elevant ning must ja valge ninasarvik. Esindatud on ka sebra, Lõuna-Aafrika gasell, kaelkirjak, mitmed antiloobiliigid ning arvukalt linde. Loomi on arvukalt – 20 000 hüpikgaselli, 6000 sebrat, 2000 kaelkirjakut jne. Rahvuspargis on omal käel jalutamine rangelt keelatud. Umbes kolmandikule rahvuspargi alast on ehitatud avalikult kasutatavad autoteed. Sõidukist välja tulla ei tohi – iial ei tea, kas läheduses varitseb näljane leopard, lõvipraid või hüäänikari. Nendest arvukatest autodest loomad aga välja ei tee ning see toimib kui ideaalne varjend, millega saab loomadele päris lähedale sõita. Loomi võib kohata igal hetkel, seetõttu on liikumiskiirus pargis piiratud 60 km tunnis. Sõidame ka veesilmade lähedusse, kus on kuivaperioodidel sinna jooma tulevate loomade hulk eriti suur. Näha võib elevante, kaelkirjakuid, sebrasid, antiloope… Õhtusöök.

WATENBERG PLATEAU
Hommikusöök. Alustame sõitu lõuna poole. Watenberg Plateau rahvuspark katab ümbritsevast Kalahari kõrbest kerkiva platoo, mis sai pool sajandit tagasi ohustatud liikide varjupaigaks Namiibias. Hiljem viidi siin taastunud asurkondadest haruldasi loomi ka teistesse rahvusparkidesse. Peatume rahvuspargi kõrval asuvas erakaitsealal, mis on sellel sajandil muutnud endised karjamaad looduslikuks kaitsealaks erinevatele loomadele. Soovijad saavad (lisatasu eest) teha pealelõunase safari kaitsealal, mille käigus on suur tõenäosus kohata ninasarvikut ning lisaks ka kaelkirjakut, orüksit, kannat jt sõralisi. Õhtusöök. Majutus lodges (2-sed toad).

WINDHOEK
Hommikusöök. Sõit Namiibia multikultuursessse pealinna Windhoeki. Linnale annavad euroopaliku ilme tänavakohvikud ja Saksa koloniaalarhitektuur, samas meenutavad kohalikud tänavakauplejad, et tegu on siiski Aafrikaga. See on Namiibia suurim linn ja mõnus kultuuride sulam, mis hämmastab oma rahulikkuse ja puhtusega. Windhoek asub Namiibia keskosas, Khomasi kõrgmaal, 1680 m kõrgusel üle merepinna. Siinsete kuumaveeallikate juurde rajati asula 19. saj. algul. 1890. a. jõudsid siia sakslased ning rajasid oma kindluse, millest sai saksa koloniaalvägede staap. Nüüd on see hoone tuntud nimega Alte Feste (vana kindlus). 20. saj. algul rajati palju ilusaid hooneid, nende hulgas ka Kristusekirik. Luterlik kirik on ehitatud juugendlike mõjutustega neogooti stiilis. Külastame Katatura linnaosa, mis on täis Aafrika helisid ja lõhnu. Siinsed turud oma traditsioonilise Namiibia toiduga, kust kohalikud ostavad kohalikke delikatesse nagu sebra- ja antiloobiliha või mopaaniussid. Windhoek üllatab ka omapäraste tänavanimedega nagu näiteks Robert Mugabe avenüü või Fidel Castro nimeline tänav. Soovijatel võimalus külastada rahvusmuuseumit või kunstigaleriid (lisatasu eest, omal käel). Sõit Windhoeki lennujaama. Esialgsed lennuajad: Windhoek-München kl 20.40-05.45.

München-Frankfurt kl 07.00-08.05; Frankfurt-Tallinn kl 09.35-13.00 (NB! Kohalikud ajad. Palun kontrollige lennuaegu paar päeva enne reisi). Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.