Reisikalender

NB! Lend muudetud seisuga 09.01.2025

Kogunemine Tallinna lennujaamas Tensi-Reiside infoleti juures, mis asub väljuvate lendude saalis, check-in laudade vastas kl 04.00. Lend Tallinn-Helsingi kl 06.00-06.30; Helsingi-Kopenhaagen kl 07.25-08.05. (NB! Kohalikud ajad. Palun kontrollige lennuaegu paar päeva enne reisi Tensi-Reiside kodulehelt). Roheliste põldude ja sinise mere vahel asuv Taani pealinn Kopenhaagen on Skandinaavia suurim linn, kuid on tunduvalt kodusem ja hubasem nii mõnestki väikelinnast. Transfeer bussiga hotelli. Paigutame pagasi hotelli hoiuruumi. Sööme buffee hommikusööki (lisatasu eest, ettetellimisel). Sõit Ooperiteatrisse. Kell 13.00 ekskursioon Ooperiteatris (ingliskeelne) kestab u 1t 15min (lisatasu eest, ette tellimisel). Kopenhaageni Ooperimaja, taanlastele Operean, on üks kaasaegsemaid ooperimaju maailmas ja ka kallimaid ooperimaju, mis kunagi ehitatud – 2,5 miljardit Taani krooni. Hoone asub kesklinnas Holmeni saarel. See erakordne maja ehitati ainult nelja aastaga, avati 15. jaanuaril 2005. Siin on 6 lava, millest üks on meile nähtav ja teised proovide jaoks. Fuajees on kolm sfäärilist lühtrit, mille on loonud islandi kunstnik ja millede mustrid muutuvad erinevate nurkade alt vaadatuna. Kummalised skulptuurid fuajees muudavad ilmast olenevalt värvi. Hiiglaslik kullatud laega vahtraleheoranž saal mahutab kuni 1700 inimest ja on akustilise disaini meistriteos, alustades istmetest, mis ei neela helisid ning lõpetades lavaääre ja saali tagaseina vahekaugusega, mis tagab ooperilaulu parima selguse jaoks vajaliku kandumisaja. Kell 15.00 operett „Lõbus lesk 2“ (riietus: casual). Etenduse tegevus on nihkunud Lehári 1905. aasta opereti algsest saatkonnakogukonnast kaasaegsemasse pöörasesse ja pretensioonikasse teatrimaailma. Säilinud on aga originaali elegantsed intriigid ning armastusloo tõsidus ja sügavus. Kestma jääb igavene teema “Raha paneb maailma käima”. Teatrisse ei ole vaja pidulikku riietust. Majutus kaks järgnevat ööd ***Scandic Weber hotellis (2-sed toad). Soovijatele (lisatasu eest, ettetellimisel) ühine õhtusöök.

Hommikusöök. Linnaekskursioon jalgsi. Kopenhaagen on selles mõttes omapärane linn, et olulisemad vaatamisväärsused võib ära näha vaid paari jalutuskäiguga. Külastame Rosenborgi lossi ja sealset parki. Muinasjututornikeste ja lõvidega lossi ehitas Christian IV  algselt suvemajaks. Tol ajal oli see veel vaikses maakohas parkide keskel. Linna ühe kauneima pargi keskel asuvas 16. sajandi renessansslossis saame näha  kuninglikke ruume ja keldrikorrusel asuvas varakambris hoitakse imepäraseid kroonijuveele. Muuseumi algusaega loetakse aastast 1838. See on kujundatud kronoloogilises järjestuses, kus esimesed kolm ruumi kuuluvad Christina IV-le ning temaga seonduvale, edasi tuleb Frederik III ja nii edasi. Christian IV kollektsioonis on tõeliseks rariteediks sõjarüü, mida kuningas kandis merelahingus sakslaste vastu. Viimane lossi kollektsioonis ära märgitud kuningas on Frederik VII, kes 1849.aastal kirjutas alla Taani esimesele demokraatlikule konstitutsioonile ning teatas siis rõõmsalt, et nüüdsest saab ta hommikuti kaua magada. Lossi põhjatiivas olid kuninga, lõunatiivas kuninganna eluruumid. Seejärel jalutame arhitekt Nicolai Eigtvedi projekteeritud Frederiksstadeni kvartalisse. Vaatame erinevaid objekte nn. Kuldsel teljel, mille ühes otsas on võimas Frederiki marmorkirik ja teises otsas, moodsal mõttelisel pikendusel, alles sel sajandil valminud Sundi väina teisel kaldal asuv ooperimaja. Kuldse telje keskmeks on Amalienborgi lossid, mis on juba mitusada aastat olnud kuningapere residentsiks ja külalisruumideks. Nüüd jõuame linna kõige maalilisemasse piirkonda. Kongens Nytorv (Kuninga uus väljak) on avar sadamani ulatuv barokkstiilis väljak Christian V ratsakujuga. Siit algab ka põnev ja hubane Nyhavni piirkond – linnaelanike meelispaik kanali kaldal, mis on palistatud kaupmeestele kuulunud 18 sajandi majadega, kus on palju baare ja restorane. Kuninglik teater, kus kunagi töötas ka H. C. Andersen. Kaldapealsel asub Holmeni kirik, mis ehitati 16. sajandil algselt hoopis sadama sepikojaks, ning efektse tornikiivriga börsihoone. Jõuame Slotsholmenile, kust linn sai 11. sajandil alguse. Sellel saarel on sajandite jooksul seisnud mitu lossi. Tänapäeval asub siin Christiansborgi loss, mis on koduks Taani parlamendile, mitmele muuseumile ja kirikule. Vaba aeg lõunasöögiks. Soovijad saavad nüüd minna ka tunnisele laevasõidule mööda Kopenhaageni kanaleid.

Hommikusöök. Paigutame pagasi hotelli hoiuruumi. Vaba aeg linnas. Strøgeti viit omavahel ühendatud jalakäijate tänavat palistavad poed, kus on kõigile midagi. 1962. aastal sulges Kopenhaagen liikluseks mitmed kaubandustänavad. Nii moodustus tänavate võrgustik jalakäijatele, kus domineerib Strøget, linna külaliste meelispaik. Tihe kaupluste ja söögikohtade rida, tänavamuusikud ja kaupmehed, turistid ning asjalikud ametnikud – tühi vaikus laskub sellele tänavale harva. Sõidame hotelli juurest transfeerbussiga lennujaama. Lend Kopenhaagen–Helsingi kl 17.00-19.30; Helsingi-Tallinn kl 21.25-21.55. (NB! Kohalikud ajad! Kontrollige palun lennuaegu paar päeva enne reisi). Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.

NB! Lend muudetud seisuga 09.01.2025