Väljasõit Tartust kl 08.30 Vanemuise alumisest parklast, Puhu risti Olerexi tanklast kl 09.15 ja Tallinnast kl 10.50 lennujaama juurest trammipeatuse parklast. Sõit Leppneeme sadamasse. Kl 12.00 väljub liinilaev „Wrangö“, sõidame Pranglile. Kelnase sadamasse saabume kl 13.00.
Sadamas ootab meid kohalik giid, kelle juhatusel alustame lahtise veoauto kastis ekskursiooni saare vaatamisväärsustega tutvumiseks. Lõunarannas asub 19. sajandi I poolel ehitatud Laurentsiuse kirik ja külakalmistu. Prangli Laurentsiuse kirik on üks väiksematest Eesti puukirikutest. Kirik pühitseti 10. augustil 1848, pühak Laurentsiuse päeval ehk lauritsapäeval. Pranglilased on ajast aega arvanud, et elatakse vanajumala seljataga, kuna kirik on ajaloo keerdkäikudes ikka alles jäänud, mistõttu võib ka jutul jumet olla. Kirik renoveeriti põhjalikult 1860. aastal, mille käigus paigaldati sinna ka orel.
Lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel).
Jätkame sõitu kastiautoga. Kagurannas on auriku Eestirand hukkunute mälestusmärk dolomiidist samba ja nelja meetri kõrguse puidust mälestusristiga, kuhu on paigutatud laeva päästerõngas koos tekstiga Eestirand. 1941. aasta suvel pommitasid Saksa hävituslennukid Keri saare lähedal aurikut Eestirand, mis vedas umbes 3500 sunniviisiliselt Nõukogude armeesse mobiliseeritud meest Kroonlinna. Kapten juhtis vigastatud auriku käsule vaatamata Prangli lähedale madalikule ja rohkem kui 2000 meest jõudsid uppuvalt laevalt saarele. Kahjuks oli paljude saatus kurvem, hukkudes selle katastroofi käigus. Prangli saare liivakaldale on rajatud Eestiranna kalmistu ja mälestusmärk.
Näeme ka Prangli saare ainukest hiidrahnu Punane kivi, mis on 3,2 m kõrgune, ümbermõõduga 32 m. Nimetus „punane kivi” tuleneb arvatavasti sellest, et tegemist on rabakiviga, mis on tavaliselt punakat värvi. Kuna aga kivi on kaetud samblike kihiga, ei pruugi punane värvus esmasel vaatlusel hästi silma paista. Seda kutsutakse ka Titekiviks. Usuti ja mine tea, ehk töötab ka praegu, et kui kivilt liugu lasta, on titeõnn majas! Saarel on teisigi suuri rahnusid nagu Kotkakivi, Hundikivi, Konnakivi ja Ussikivi, igaühel oma lugu rääkida.
Lisaks imeilusale ja puutumatule loodusele peidab Prangli endas nii mõndagi üllatavat. Pisikesel saarel on olemas kõik eluks vajalik: koolimaja, kauplus, arstipunkt, postiasutus, rahvamaja, samuti restoran jt söögikohti. Prangli geoloogiliseks iseärasuseks on, et saarel leidub maagaasi, mis on tekkinud enne viimast jääaega seal kasvanud taimede ja turba lagunemisest. 20. sajandil viidi saarel läbi naftaotsinguid ja avastati gaasileiukoht. Ent maagaasi varud on väikesed, need ei kataks saare vajadusigi. Nii on praegu Pranglil looduslik gaasiläte, mis on saare üks suurimaid hitte. Lättele ehitatud kraanist immitseb nii palju gaasi, et seda on võimalik põlema süüdata. Tore on ju keset metsa gaasiaugu peal grillida.
Külastame Vanani talus Prangli saarte talurahvamuuseumi ning sealsamas asuvat loodusmuuseumi. Talurahvamuuseumis on püsiekspositsioon Prangli ja Aksi rannarahva elust sajandite vältel. Giidi humoorika jutu saatel võib näha kalavõrke, hülge tangi ehk 4–5 m pikkust hülgepüügil käimise suuska, samuti on tarbeesemeid petroolilambist kuni võipütini. Esemeid leidub ka laevalt Eestirand. Loodusmuuseumis saame ülevaate Prangli saare looduskooslusest, olemas on ka saare ainsa kiskja rebase topis, samuti linnutopiseid. Stendinäitusel saab tutvuda hülgepüügiga, saarel pesitsevate lindudega, saare taimestikuga, sh looduskaitsealuste taimeliikidega nagu orhideed jm.
Vaba aeg. Jalutame tagasi Kelnase sadamasse. Tee peale jääb Puukoda, kus müüakse osavate näppude all valminud kauneid suveniire, painutatud puidust tooteid, aga ka kirikangaid, kaltsuvaipu jm. Teelt kõrvale põigates satume Prangli vabaõhulava- ja kiigeplatsile. Sadamas laeva väljasõitu oodates saab kohvikus nautida kohvi ja kooki või hoopis kiigata käsitöökauplusesse, kus müüakse samuti Prangli saare käsitööliste valmistatud kaupa.
Kl 19.30 väljub laev tagasi Leppneeme sadamasse. Sõit Tartusse, kuhu jõuame hilisõhtul.
