Reisikalender

Kohtumine Tallinna lennujaamas … kl 03.40. Lend Tallinn-Riia kl 05.35–06.25; Riia-Pariis kl 07.10–09.00 (NB! kohalikud ajad! Palun kontrollige lennuaegu paar päeva enne reisi Tensi-Reiside kodulehelt). Sõidame Loire’i oru lossidesse. Prantsuse kuningad leidsid siin pelgupaiga pealinnas ähvardavate ohtude ja rahutuste eest. Ent ka nendes säravates ehitistes kihas võimuvõitlus, punuti intriige ning lõbutseti ohjeldamatult. Kõik see on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele romaanikirjanikele. Tihedas pargis asub 31 km pikkuse müüriga ümbritsetud säravvalge Chambord. See on kõigist Loire’i kuninglikest residentsidest kõige ekstravagantsem. Katusel asub üllatavalt harmooniline segu elegantsetest kuplitest, tornikiivritest, tornikestest ja kaunistatud kaminakorstnatest. Maailma suurim ja ebatavalisim jahiloss, kuningliku hiilguse näitamise koht. Cheverny loss on üks kaunima sisustusega losse Loire’i orus. Paljude meistriteoste hulgas on maalid, Pariisi parimate ateljeede seinakatted, 17. saj flaami vaibad, mööbel jms. Õhtusöök hotellis. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Renessanssaia ilu ja suurejoonelisust näeme Villandry lossi aedu külastades. Aed laiub kolmel erineval tasandil. Madalaimal terrassil on köögiviljaaed: erivärvides salatid ja kapsad, peedid, kõrvitsad, paprikad… Keskmisel paiknevad allegoorilised ornamentaiad oma kuulsate armastusaedadega. Kõrgeimal on kaunis veeaed tiigi ja purskkaevudega. Soovijatele lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Sõidame Bretagne’i maakonda – omapärane piirkond oma tüüpilise arhitektuuri, roheliste põldude ja õunaaedadega. Dinan – kena keskaegne linnake, mille kitsad tänavad on ääristatud armsate vahvärkmajadega. Vanasse jõeäärsesse sadamasse viiva munakivisillutisega tee äärde jäävad kunagiste käsitööliste tibatillukesed majad. Jalutuskäik linnas. Öömaja ***hotellis (2-sed toad). Soovijatele õhtusöök restoranis (ettetellimisel, lisatasu eest).

Hommikusöök. Sõit Smaragdrannikule St. Malosse. Ekskursioon Malos – korsaaride linnas, kus on sündinud ja elanud kirjanikud H. de Lamennais ja Chateaubriand. Viimast peetakse prantsuse romantismi isaks, kelle üleeuroopaline mõju ulatub ka 19. sajandi eesti kirjandusse. Linnamüüridelt heidame pilgu rannikulähedasele kaljusaarele Grand Be, kus kirjaniku hauda tähistab lihtne sõnadeta kivirist. Bretannia austripealinn Cancale. See väike sadamalinn on juba keltide aegadest olnud austrikasvatuse keskuseks. Siit viidi austreid ka Louis XIV Versailles’sse. Maaliline kalasadam La Houle. Nn austripeenraid saab vaadata sadama muulilt ja kuulda meie giidilt, kuidas austreid kasvatatakse. Seejärel jääb aega ka austrite maitsmiseks. Võtame suuna Normandia ja Bretagne’i piiril merest kerkiva ilmutuse, 80 m kõrguse hiigelsuure graniitkalju tipus oleva Mont-Saint Micheli kloostri poole. See taeva ja mere vahel asuv 13. saj „gooti ime“ on kauneimaid oma ajastust. Klooster on olnud ka kindlus, sellest annavad tunnistust võimsad müürid ja kolmekordsed väravad. Kloostrist allapoole jääb nn all-linn, kus iga ruutmeeter on hinnas. Saart ümbritseva merelahe tõusude ja mõõnade vahe on Prantsusmaa kõrgeim, ulatudes kuni 14 meetrini! Sõit Bayeux’sse. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Asudes Normandia dessandiga seotud paikade lähedal, tutvume ühega  neist. Normandia dessant 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleheitlikumaid ettevõtmisi.  Soovijatega sõidame Arromanches-les-Bains’i, kus asus Mulberry B kunstlik sadam, mis oli inglaste dessandipaik. Vaatame panoraamfilmi „Vabaduse hind“ ja külastame D-päeva muuseumi. Kes ei soovi kaasa tulla, võib veeta selle aja Bayex’ linnakeses. Esimesena Prantsusmaa linnadest vabastati II maailmasõjas Bayeux ja nii pääses ta purustustest. Siinne gooti katedraal kõrgub ilusa vanalinna keskaegsete ja renessanssmajade kohal. Tagasi jõudes dessandipaigast on vaba aeg lõunasöögiks. Linna kuulsaim aare on Bayeux’ vaip (õigemini tikand) 11. sajandist. See jutustab hertsog Williami Inglismaa vallutusretkest. Soovijatega saame ka seda vaatama minna. Hästi tähistatud Normandia siidritee on heaks teejuhiks siinkandi linnadesse ja küladesse, nii ka maalilisse Beuvron en Auge’i. See on üks ilusamaid külasid Normandias. Enamik peatee ääres asuvaid maju on 15.–17. sajandist ja Normandiale omases vahvärk-stiilis, värvikad ning rohkete lilledega kaunistatud. Edasi jätkub teekond Seine’i deltas asuvasse sadamalinna Honfleuri, mis on näinud paljude mereseikluste algust ning on tänini purjetajate meka. See on atraktiivne kitsaste kõverate tänavatega linn, mis ümbritseb ilusat väikest 17. sajandi vana sadamat, mille kohal kõrguvad lubjakivist ja puidust fassaadid. Honfleuri õhustik ja tema pidevalt muutuv valgus on inspireerinud kunstnikke, kirjanikke ja heliloojaid. Sel ajal, kui Normandia rannik oli moes romantikute seas, hakkas linnake täituma kunstnikest, kes olid siin tavalised külalised. Impressionistid said esmakordselt kokku Mére Toutainis St. Simeoni kõrtsis. Claude Monet ja Eugene Boudin on maalinud palju siinseid imelisi vaateid. Linnakese St. Catherine’i puukirik on Prantsusmaa suurim. See rajati linnaelanike poolt tähistamaks 100-aastase sõja lõppu. Õhtusöögi aeg. Sõit üle elegantse Normandia silla. Le Havre – suur sadamalinn Euroopa suurima raekoja väljakuga. Öömaja ****hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Suundume Alabasterrannikule. Guy de Maupassanti paljude teoste sündmustik hargneb just siin – väikestes külades, roheliste põldude ja õunaaedade vahel. Ta kirjutas neist imekauneid lehekülgi: „Ma armastan seda maad, ma armastan elada siin, sest siin on mu juured…“ Etretat’ – kõrged kaljud, mille värvide mäng olenevalt ajast ja valgusest on nõiduslik. Väike vanalinn ilusate vahvärkmajade ja rohkete lilledega. Siin linnas kirjutas Maupassant oma romaani „Pierre ja Jean“. Võimalus ujuda. Kuulsa benediktiini likööri sünnipaik Fécamp. Palee, kus on kõrvuti kunstimuuseum ja liköörivabrik. Soovijatele lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Sõit Normandia pealinna Roueni. Linna Notre-Dame’i katedraal oli Monet’ impressionistlike uurimuste objektiks. Linn on tuntud ka Jeanne d’Arci märtrisurma kohana ning Gustave Flaubert’i „Madame Bovary“ sündmuspaigana. Jalutuskäik linnas. Õhtul kl 23.00 saavad soovijad nautida valgusetendust Roueni katedraali esiküljel. Öömaja ****hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Monet’ aiad Givernys. Kunstniku rajatud aiad ja vesiroositiik jaapani sillakesega olid ta maapealseks paradiisiks, siit ammutas ta inspiratsiooni oma loominguks. Aed koosneb kahest osast. Majalähedane värvikirev lilleaed, kus kasvavad roosid, moonid, tulbid, iirised, mungalilled… Ja teine, vabaplaneeringuga aed, kus on tiik koos visteeriate, pajude ja vesiroosidega. Just siin maalis Monet oma kuulsa vesiroosiseeria. Soovijatele lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Sõit lennujaama. Otselend Pariis-Tallinn kl 19.45–23.35 (NB! Kohalikud ajad). Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.